Õpitoad

Õpitoad toimuvad:

Varajane Muusika  E 22.08 – R 26.08 iga päev 2h
Teater ja IMPRO E 22.08 – L 27.08 iga päev 2h
KKK mistahes vanusele E 22.08 – R 26.08 iga päev 1.5 h


Peeter Klaas

Peeter Klaas

Olen varamuusikaga kokkupuutes 40 aastat ja ansamblis „Hortus Musicus” mängides käinud läbi selle muusika kõik erinevad perioodid.
Varamuusika pioneeridena mängisid kõik „Hortuse” muusikud algusaastail mitmeid pille eri perekondadest – nii ka mina. See on võimaldanud kujuneda hoiakul ja suhtel musitseerimisse, mis ei lähtu enam pilli iseärasustest vaid muusika enda olemusest, vormist, kohast ja ajast meie kõlaruumis.
Varamuusika pärineb ajast, mil olid loomulikul viisil au sees elu põhiväärtused – usk, lootus ja armastus. Laul & pillimäng olid suunatud sinnapoole, kustkohast kõik head ja õiged asjad pärit – Looja kiituseks ja mitte inimeste meelelahutuseks ega pelgaks tujutsemiseks.
Varamuusikat ei pea arutama vaid mängima, siis saavad mängijad isegi aru, missuguse varandusega on tegemist.
Noortel EI OLE varamuusikaga otsest, kätt- ja näppupidi kokkupuudet selle varandusega. Õpituba annaks siin kätte teeotsa selle puuduse kõrvaldamiseks.
„Varamuusika väravas”
Õpitoas mängime jõudumööda kõiki muusikavorme ajast, mil Kolumbus tõttas Ameerikat avastama. Saame teada, mis kõlas lossisaalis ja linnakodaniku toas, kui avatud aknast kostis sisse gregoriuse laul.

Pildid Peeter Klaasi õpitubadest

Õpituppa on oodatud paljude erinevate pillide mängijad.

Ene Nael

Ene Nael on klavessiinimängija, kes õpetab, esitab nii vanamuusikat kui ka tellib uudisloomingut Eesti heliloojatelt ning on nõus esinema üksinda aga kordades rohkem armastab mängida ansamblis ja orkestris.

Ta on juba 25 aastat õpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis klavessiiniõpilasi ja annab nõu ka teistele Eestis tegutsevatele klavessiiniõpetajatele.

Ene Nael on üks aktiivsemaid klavessiinimängu õpetamise metoodika arendajaid ja levitajaid Eestis. Aastatel 2000-2019 toimus tema eestvedamisel koolitusprojekt „Ajalooliste klahvpillide, ansambli- ja orkestrimuusika suvekursus“ noortele muusikutele.

Ta on olnud seotud mitmete Eestis toimunud laste ja noorte vanamuusikaprojektidega.

Aastatel 2005-2019 osales ta Viljandi Vanamuusikafestivali raames toimunud laste-noorte orkestriprojekti meeskonnatöös. Ta on üks laste ja noorte vanamuusikafestivali „Fiori Musicali“ idee algatajatest ja koolitanud-esinenud Kuressaare laste ja noorte vanamuusikafestivalil „Ajatu muusika festival“.

Aastast 1999 osaleb ta Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti eestvedamisel toimuva rahvusvahelise Klavessiinifestivali korraldustoimkonna töös. Ene Nael on aastal 2009 asutatud ja eelkõige eesti  heliloojate autorimuusikat esitava ansambli Una Corda (kannel, harf, klavessiin) liige.


Meelis Vind

Meelis Vind

Meelis Vind on pikka aega tegelenud džässmuusikuna, olles mänginud koos paljude eesti ja välismaiste artistidega. Ta tunneb end vabalt erinevates stiilides alates vanemast swingist ja be-bopist kuni beatboxi ja india rütmideni. Aja jooksul on ta välja andnud kolm heliplaati enda komponeeritud ja improviseeritud muusikaga. Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli improvisatsiooni õppejõuna on ta kogemusi saanud läbi aastate noori muusikuid juhendades.
Meelis on mänginud kaasaegset muusikat esitavate ansamblite koosseisudes (Nyyd Ensemble, Ensemble U) ja projektides ning seeläbi saanud tegeleda ka vaba improvisatsiooniga. Viimastel aastatel on ta teinud impro koolitusi Eesti Flöödiühingu suvekursustel.

”Music is everywhere!”

Mis iganes pilli Sa õpid või kui palju või vähe Sa oled seda teinud, Sinus on peidus looja. Spontaansus, fantaasia ja enese ümber oleva kuulamine võib olla Sinu loomingulise alge käivitaja. Unusta hetkeks etüüdid ja heliredelid ja nootidesse kirja pandud kaunid read! Luba ennast üllatada! Ja Sa näed kui palju rõõmu Sinu enese ja oma samamoodi mõtlevate kaaslaste koosmusitseerimisest maailma juurde sünnib.

Õpituppa on oodatud paljude erinevate pillide mängijad.

Liis Lutsoja

Liis Lutsoja on Eestis üks väga vähestest rütmimuusika viiuldajatest. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Muusikakooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Centre des Musiques Didier Lockwood´i Pariisis.

Ta on üles astunud mitmete koosseisudega nii siin- kui ka sealpool piiri ning tunneb ennast koduselt paljudes erinevates muusikastiilides jazzrockist argentiina tangoni välja.

Lisaks on Liis ka juba aastaid tegelenud Eestis noortele keelpillimängijatele rütmimuusika ja selle tehnika tutvustamisega. Ta on pedagoog Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ja Saue Muusikakoolis ning annab erinevaid rütmimuusika keelpilli töötubasid.

Töötubades keskendutakse enamjaolt imitatsioonile (kõrva järgi mängimisele), improvisatsioonile ning rütmimuusika keelpillitehnika põhitõdedele mõnusas ja vabas õhkkonnas, et õpilased ei läheks lukku ega muretseks üleliia palju.

Katre Kaseleht

Katre on õppinud Viljandi Kultuuriakadeemias näitlejaks. Kooli lõpetas 2011. aastal ning on sellest ajast peale õpitut noortele edasi andnud Tallinnas, Viljandis, Arukülas, Kilingi-Nõmmel ning Kaagjärvel. Lisaks loendamatu arv töötube üle Eesti.

Lavavõitlus on südames olnud teatrikoolist saati. Katre on kuulunud Nordic Stage Fight Society ja Eesti Lavavõitluse Liidu juhatustesse ning korraldanud Põhjamaade lavavõitlejatele rahvusvahelist suvekooli Pärnus ja Rakveres ning lavavõitluse Talvekoole Tallinnas.

Katre on lavastanud noortega muusikale, lastelavastusi kui ka klassikat.

KOHTUMISED KULTUURIGA – Kuidas Kuulata Klassikat – KKK

Vanalinna Muusikamaja Uus tn 16c
Esmaspäeval, 22.08 kell 18.15 Lembit Peterson
Teisipäeval, 23.08 kell 18.15 Maarja Vaino
Kolmapäeval, 24.08 kell 18.15 Carl-Dag Lige
Neljapäev, 25.08 kell 18.15 Olav Ehala
Reedel, 26.08 kell 18.15 Erkki-Sven Tüür

 

Teatri osa meie elus.
Teater kui tunnetustee.

Lembit Peterson

Töötanud Noorsooteatris, Ugalas, Eesti Draamateatris lavastajana, Noorsooteatris ka näitlejana, olnud vaheaegadega lavakunstikateedri kursuse juhendaja koos Aarne Ükskülaga, Viljandi Kultuurikolledži näitejuhtimise õppejõud, teatrikateedri juhataja, Eesti Humanitaarinstuudi teatriõppetooli juhataja (professor) Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli ja teatriprogrammi juht. Asutas1986-87 Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni juures tegutsenud rändnäitetrupi ja 1994 koos Juhan Viidingu, Mart Johansoni ja Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilastega stuudioteatri Theatrum, on Theatrumi kunstiline juht ja lavastaja. Praegu on Lembit Peterson ka EMTA professor, tema juhendada on lavakooli XXX lend.

 

„Klassika prügikasti ja inimene masinaks?”

Maarja Vaino

Maarja Vaino, PhD, on kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse (Tammsaare, Undi ja Vilde muuseumid) direktor. Vaino uurimistöö keskendub ennekõike A. H. Tammsaare isikule ja loomingule. Tema doktoritöö põhjal on ilmunud raamat „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” (2016), kuid ta on põhjalikumalt uurinud ka Mati Undi elu ja loomingut, mis on kokku võetud raamatus „Mati Undi hämaruse poeetika” (2019).

Vaino juhib Vikerraadios kirjandussaadet „Loetud ja kirjutatud” ning on üks ETV2 Kultuuristuudio Arutelu saatejuhtidest. Ta on ajalehele Postimees kolumnist ning esineb päevakommentaaridega Vikerraadios. 

 

Kuidas Armastada Kolemaja

Carl-Dag Lige

Carl-Dag Lige on arhitektuurikriitik, kuraator ja ajaloolane, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige. Ta on korraldanud, kureerinud ja vedanud mitut arhitektuuriüritust. Praegu töötab kuraatorina Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Arhitektuur on olemuselt pikaldane ja püsiv nähtus. Mida vanem kultuur, seda rohkem vanu maju ja iidseid linnu. Mõisad, lossid, arhailised elamud. Ilusad, väärtuslikud ja meeldivad kõigile.

Ent kuidas on lood lähiajaloo linnade ja majadega? Paradoksaalsel moel hävib kõige kiiremini just hiljuti rajatud arhitektuur. Näiteks Linnahall on nagu hinge vaakuv dinosaurus.

Teda on kerge pilgata, tema unikaalsust raske märgata…

Kuidas armastada arhitektuuri, mis tekitab vastakaid tundeid?

 

Kino Teater Muusika

Olav Ehala

Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.

 

InSpest Berliini Filharmoonikuteni

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüüri muusika olemuslikumaid tunnusjooni on intensiivne energeetilis-transformatiivne mõõde, intuitiivne ja ratsionaalne lähenemine on sünteesitud orgaaniliseks terviksüsteemiks. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika.

Alates 1992. aastast on Tüür vabakutseline helilooja, kelle teosed valmivad peamiselt nimekate välisinterpreetide ja -orkestrite tellimusel ning tulevad enamasti enne kodupublikuni jõudmist esiettekandele muusikamaailma suurtel lavadel. Tüüri heliteosed kõlavad regulaarselt üle maailma sümfooniaorkestrite kavades mainekates kontserdisaalides. Viimaste aastate loodu on heliloojalt tellitud näiteks järgmistelt orkestritelt: Orchestre de Paris, Wiener Symphoniker, Royal Concertgebouw Orchestra, London Philharmonic Orchestra. Korduvalt on ta olnud resideeruv helilooja tunnustatud rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja pidanud loenguid oma muusikast erinevates kõrgkoolides (Princeton, Juilliard, New York University, Hochschule für Musik und Theater München jne).

 

Eesti KontsertKultuuriministeerium Kultuurkapital Haridus- ja Teadusministeerium ERSO Eesti Muusikakoolide Liit Tallinn UNESCO Muusikalinna kandidaat 2021 Munkenhof Angels bnt VHK Theatrum Tere Scoremusic Eesti Rahvuskultuuri Fond