Õpitoad

 


Peeter Klaas

Peeter Klaas

Olen varamuusikaga kokkupuutes 40 aastat ja ansamblis „Hortus Musicus” mängides käinud läbi selle muusika kõik erinevad perioodid.
Varamuusika pioneeridena mängisid kõik „Hortuse” muusikud algusaastail mitmeid pille eri perekondadest – nii ka mina. See on võimaldanud kujuneda hoiakul ja suhtel musitseerimisse, mis ei lähtu enam pilli iseärasustest vaid muusika enda olemusest, vormist, kohast ja ajast meie kõlaruumis.
Varamuusika pärineb ajast, mil olid loomulikul viisil au sees elu põhiväärtused – usk, lootus ja armastus. Laul & pillimäng olid suunatud sinnapoole, kustkohast kõik head ja õiged asjad pärit – Looja kiituseks ja mitte inimeste meelelahutuseks ega pelgaks tujutsemiseks.
Varamuusikat ei pea arutama vaid mängima, siis saavad mängijad isegi aru, missuguse varandusega on tegemist.
Noortel EI OLE varamuusikaga otsest, kätt- ja näppupidi kokkupuudet selle varandusega. Õpituba annaks siin kätte teeotsa selle puuduse kõrvaldamiseks.
„Varamuusika väravas”
Õpitoas mängime jõudumööda kõiki muusikavorme ajast, mil Kolumbus tõttas Ameerikat avastama. Saame teada, mis kõlas lossisaalis ja linnakodaniku toas, kui avatud aknast kostis sisse gregoriuse laul.

Pildid Peeter Klaasi õpitubadest

Õpituppa on oodatud paljude erinevate pillide mängijad.

Ene Nael

Ene Nael on klavessiinimängija, kes õpetab, esitab nii vanamuusikat kui ka tellib uudisloomingut Eesti heliloojatelt ning on nõus esinema üksinda aga kordades rohkem armastab mängida ansamblis ja orkestris.

Ta on juba 25 aastat õpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis klavessiiniõpilasi ja annab nõu ka teistele Eestis tegutsevatele klavessiiniõpetajatele.

Ene Nael on üks aktiivsemaid klavessiinimängu õpetamise metoodika arendajaid ja levitajaid Eestis. Aastatel 2000-2019 toimus tema eestvedamisel koolitusprojekt „Ajalooliste klahvpillide, ansambli- ja orkestrimuusika suvekursus“ noortele muusikutele.

Ta on olnud seotud mitmete Eestis toimunud laste ja noorte vanamuusikaprojektidega.

Aastatel 2005-2019 osales ta Viljandi Vanamuusikafestivali raames toimunud laste-noorte orkestriprojekti meeskonnatöös. Ta on üks laste ja noorte vanamuusikafestivali „Fiori Musicali“ idee algatajatest ja koolitanud-esinenud Kuressaare laste ja noorte vanamuusikafestivalil „Ajatu muusika festival“.

Aastast 1999 osaleb ta Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti eestvedamisel toimuva rahvusvahelise Klavessiinifestivali korraldustoimkonna töös. Ene Nael on aastal 2009 asutatud ja eelkõige eesti  heliloojate autorimuusikat esitava ansambli Una Corda (kannel, harf, klavessiin) liige.


Meelis Vind

Meelis Vind

Meelis Vind on pikka aega tegelenud džässmuusikuna, olles mänginud koos paljude eesti ja välismaiste artistidega. Ta tunneb end vabalt erinevates stiilides alates vanemast swingist ja be-bopist kuni beatboxi ja india rütmideni. Aja jooksul on ta välja andnud kolm heliplaati enda komponeeritud ja improviseeritud muusikaga. Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli improvisatsiooni õppejõuna on ta kogemusi saanud läbi aastate noori muusikuid juhendades.
Meelis on mänginud kaasaegset muusikat esitavate ansamblite koosseisudes (Nyyd Ensemble, Ensemble U) ja projektides ning seeläbi saanud tegeleda ka vaba improvisatsiooniga. Viimastel aastatel on ta teinud impro koolitusi Eesti Flöödiühingu suvekursustel.

”Music is everywhere!”

Mis iganes pilli Sa õpid või kui palju või vähe Sa oled seda teinud, Sinus on peidus looja. Spontaansus, fantaasia ja enese ümber oleva kuulamine võib olla Sinu loomingulise alge käivitaja. Unusta hetkeks etüüdid ja heliredelid ja nootidesse kirja pandud kaunid read! Luba ennast üllatada! Ja Sa näed kui palju rõõmu Sinu enese ja oma samamoodi mõtlevate kaaslaste koosmusitseerimisest maailma juurde sünnib.

Õpituppa on oodatud paljude erinevate pillide mängijad.

Liis Lutsoja

Liis Lutsoja on Eestis üks väga vähestest rütmimuusika viiuldajatest. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Muusikakooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Centre des Musiques Didier Lockwood´i Pariisis.

Ta on üles astunud mitmete koosseisudega nii siin- kui ka sealpool piiri ning tunneb ennast koduselt paljudes erinevates muusikastiilides jazzrockist argentiina tangoni välja.

Lisaks on Liis ka juba aastaid tegelenud Eestis noortele keelpillimängijatele rütmimuusika ja selle tehnika tutvustamisega. Ta on pedagoog Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ja Saue Muusikakoolis ning annab erinevaid rütmimuusika keelpilli töötubasid.

Töötubades keskendutakse enamjaolt imitatsioonile (kõrva järgi mängimisele), improvisatsioonile ning rütmimuusika keelpillitehnika põhitõdedele mõnusas ja vabas õhkkonnas, et õpilased ei läheks lukku ega muretseks üleliia palju.

Maria Peterson

Maria Peterson (1977) õppis näitlemist Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetas magistrikraadiga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, misjärel õppis lavakõne ja pedagoogikat London Rose Brufordi kolledžis.
Alates 1998. aastast on Maria õpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklasse ja alates 2017. aastast on ta Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli direktor. Ta on õpetanud ka Balti Filmi- ja Meediakoolis ning andnud erinevaid kursusi.
Maria on töötanud teatrinäitleja ja lavastajana 20 aastat. Tema põhitöökoht on Theatrumis, kus lavastatakse enamasti klassikaliste tekstide taasavastusi, kuid külalisesinejana on ta esinenud paljudes teistes Eesti teatrites. Ta on lavastanud 14 teatritükki nii kaasaegse kui ka klassikalise dramaturgia tekstide põhjal.
Ta on saanud mitu nominatsiooni nii rollide kui ka lavastuste eest Eesti teatriauhindade žüriidelt ning 2010. aastal pälvis ta parima naisosatäitja preemia Violaine’i rolli eest lavastuses „Maarja kuulutamine”.
Teatri puhul on Maria vaimustatud inimhingest kõigis ilmingutes ja ta eelistab poeetilist, meeliülendavat lähenemist teatrile.

Maria Peterson juhendas teatri õpituba ka 2020. aasta KRATT Festivalil.

KristjanÜksküla

Kristjan Üksküla on näitleja, kes kirjutab luulet ja laule ning on välja andnud ühe luulekogu „Kevadekuulutus” (2011) ja kaks muusikaalbumit „Uinunu laul” (2016) ja „Üle ääre”. Samuti on ta töötanud 7 aastat näitleja meisterlikkuse õpetajana Vanalinna Hariduskollegiumis ja Tallinna Balletikoolis.

Kristjan Üksküla juhendas teatri õpituba ka 2020. aasta KRATT Festivalil.

Kuidas kuulata klassikat

Reisil püsiväärtuste maailma süvenetakse sellesse, mis on üldse klassika, kuidas ta sünnib ja mida tähendab.
Mis on püsiväärtus ja miks meil seda vaja on?

Esinevad:
23.08  19.30-21  Doris Kareva – luuletaja, tõlkija ja toimetaja
24.08 
19.30-21  Anu Lamp – näitleja, pedagoog ja tõlkija
25.08  19.30-21  Toomas Siitan – muusikateadlane ja pedagoog, EMTA professor
26.08  19.30-21  Peeter Vähi  – helilooja
27.08  20.30-22  Pärt Uusberg – helilooja ja dirigent, järgmise noorte laulupeo kunstiline juht

DORIS KAREVA:
Mind huvitab, kuidas kuulda klassikat. Kuidas tajuda, kuidas üles leida tülpimuseni tuttavas ja üldtunnustatus seda esimest värinat, hulljulgust, närvi, mis saadab iga vaimset piiriületust, kuidas mõista tookordset riski ja valikut?
Kuidas ära tunda võimalikku tulevast klassikat praeguskunstis, mis tundub eiravat üht, teist või kõiki reegleid, mis küll omamoodi lummab, aga äratab ka protesti või tõrget?
Need on minu jaoks olulised teemad. Mitte et mul vastus valmis oleks, aga olen valmis koos arutlema. 

PEETER VÄHI
Laiendaksin teemat „Kuidas kuulata klassikalist muusikat” küsimustega „kas kuulata?” ja „miks kuulata?”.
Kuulame koos muusikat ja arutame teemat ühise vestlusringina, milles kõigil osalejatel on võimalus esitada küsimusi, repliike või vastuväiteid. 

PÄRT UUSBERG
Lähenen sellele teemale, meenutades kirkaid hetki oma elus, kus muusika on mind kuidagi eriliselt rabanud. Minu muusikasse kasvamise lugu võiks see olla. Kuulame neid mulle olulisi teoseid (mitte minu kirjutatud) ja fookus on kõigel, mis on mind inspireerinud. Ja laulame kõik koos ühe regilaulu ja ehk ka ühe vaimuliku rahvaviisi. 

TOOMAS SIITAN
Muusika kõneleb ja jutustab lugusid. Aga kuidas? Mis on tema „sõnad“?
Muusika kannab tähendusi. Aga milliseid?
Tihti öeldakse „ma ei saa sellest muusikast aru“. Aga kuidas üldse muusikast aru saada?
Muusika pidavat olema tunnete keel ja sellisena kõigile mõistetav.
Aga on see ikka nii?
Neile küsimustele küllap polegi lõplikke vastuseid, aga neist mõtlemine toob muusika meile lähemale küll!

ANU LAMP
Kuidas kuulata antiikvärssi?
Avame värsimõõdu toel antiikeeposte väge

Osalustasude ja tingimuste kohta loe täpsemalt lehelt „Registreerumine”

Eesti KontsertKultuuriministeerium Kultuurkapital Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Muusikakoolide Liit Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet UNESCO Muusikalinna kandidaat 2021 Nordic Hotel Forum Angels bnt bnt Mariine Auto bnt