Loengusari: Kuidas Kuulata Klassikat (KKK)
2023
Esinejad:
Elmo Nüganen – lavastaja / režissöör – teema “Laval ja ekraanil”
Indrek Hargla – kirjanik / näitekirjanik – teema “Pärisolemus”
Ott Sandrak – arhitektuuri ajaloolane – teema “Vaadeldes vana”
Hannes Praks – disainer – teema “Maast linnaks”
Tõnu Kõrvits – helilooja – teema “Muusika me sees ja ümber”
Aleksei Turovski – zooloog – teema “Tantsud ja laulud loomariigis”
KKK loengud toimuvad igal õhtul L 19.08.2023 – K 23.08.2023 Vanalinna Muusikamajas Uus tn 16.
Loengul osalemise tasu:
-
- Festivalil osalejale tasuta vabade kohtade olemasolul
- 6 loengut 100 €, õpilastele ja pensionäridele 50€
- 1 loeng 25€, õpilastele ja pensionäridele 15€
NB! Elmo Nüganeni loeng toimub kolmapäeval 23.08 orienteeruvalt kell 21!
Indrek Hargla – “Pärisolemus”
kirjanik / näitekirjanik
L 19.08.2023 kell 19.00
Vanalinna Muusikamaja (Uus tn 16)
Indrek Hargla (1970), on Eesti kirjanik ja näitekirjanik, Ta on
avaldanud üle 20 raamatu, sealhulgas 19 romaani, peamiselt ulmet ja ajaloolisi
kriminaalromaane, ning kirjutanud ka telesarjade stsenaariume. Enim
tuntud on kriminaalromaanid apteeker Melchiorist, millest hiljuti on valminud ka kolm filmi.
“Pärisolemus”
Ajalugu on minu jaoks lapsest saati tähtis olnud, sest minu meelest on asjade,
nähtuste, rahvaste ja riikide pärisolemus peidus ajaloos; see mis nad on olnud, ütleb nende kohta rohkem kui see, mis nad näivad tänapäeval. Olevik on pigem virvendus, tõsikindlus on
minevikus. Ajaloost kirjutamisel on ilmselt eesmärk läbi selle midagi aga öelda tänapäeva kohta. Kirjanik peab endalt küsima, miks ta kirjutab aastal 2020 aastast 1420, mida me selle kuuesaja aasta taguse aja vaatlemisel saame teada tänapäeva kohta.
Ott Sandrak – “Vaadeldes vana”
arhitektuuri ajaloolane
P 20.08.2023 kell 19.30
Vanalinna Muusikamaja (Uus tn 16)
Arhitektuuri ajaloolane ja kultuuriloolane Ott Sandrak on karismaatiline jutustaja, elupõline giid ja jutuvestja, mälumängur ja elav entsüklopeedia. Ja ka polüglott. Teda tuleb kuulda ja näha, et tema fenomeni tunnetada. Ott Sandraku karismaatilisus lummab kõiki, kes teda on kuulnud
” Vaadeldes vana”
Mõttemõlgutusi ja tähelepanekuid vanadest majadest ja vanadest linnadest arhitektuuriloolase, muinsuskaitsja ja reisijuhi “patoloogilise” pilgu läbi.
Hannes Praks – “Maast linnaks”
disainer
E 21.08.2023 kell 19.30
Vanalinna Muusikamaja (Uus tn 16)
Disainer, sisearhitekt ja õppejõud Hannes Praks on olnud Eesti Kunstiakdeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja ja professor. Praegu juhatab ta Eesti Arhitektuurikeskust. Tema jaoks on oluline materjal, ehituse kestlikkus ja jätkusuutliku ehituse mõju arhitektuuri vormikeelele.
“Maast linnaks”
Loeng ehitusjäätmete kasutamisest ehitusmaterjalidena.
Ehitusmaterjalide tootmisega seotud süsinikuheited moodustavad 13% kogu maailma CO2 jalajäljest. Lihtne ja arukas lahendus oleks materjalide tootmist vähendada. Paraku pole see alati võimalik, kuna globaalset kasvav inimkond kasvatab vajadust ka üha uute eluruumide järele. Üks viis olukorra parandamiseks on heita pilk materjalidele mis ehituse ja lammutuse käigus üle jäävad ja on seni defineeritud ehitusprügina. Tallinnas alustati möödunud aasta sügisel omaalgatuslike katsetustega kaeve ja betoonijääkide muutmiseks kasutatavaks ehitusmaterjalideks. Loeng kõneleb eesmärgist, protsessist ja tulemustest.
Tõnu Kõrvits – “Muusika me sees ja ümber”
helilooja
T 22.08.2023 kell 19.30
Vanalinna Muusikamaja (Uus tn 16)
Helilooja Tõnu Kõrvits loob muusikat, mis on lummav, poeetiline ja nägemuslik. Oluliseks
inspiratsiooniallikaks on talle rahvalaulu traditisioon, aga ka eksootilised kultuurid. Oma oskusi ja nägemust on ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias edasi andnud juba üle 20 aasta.
“Muusika me sees ja ümber”
Mõtisklen sellest, et mis on üldse muusika. Kas kôik see, mis ei ole vaikus? Miks muusika meid liigutab? Miks me môtleme vahel, et see on “minu laul” vôi “meie laul”? Kui suur on muusika jõud?
Aleksei Turovski – “Tantsud ja laulud loomariigis”
zooloog
K 23.08.2023 kell 19.30
Vanalinna Muusikamaja (Uus tn 16)
Zooloog Aleksei Turovski on tuntud ja armastatud esineja, ekspert ja oma ala populariseerija nii ekskursioonidel kui tele- ja raadiosaadetes. Ta töötab Tallinna Loomaaias juba aastast 1972.
“Tantsud ja laulud loomariigis”
Turovski toob elulisi näiteid loodusest ning paralleele inimmaailma muusika- ja tantsukunstiga. Loomade ja lindude eeskujulikud etteasted annavad tihtipeale ka inspiratsiooni meie tantsude ja muusika kujunemisse. Erinevate liikide muusikalised võimekused ning tantsukava keerukus tunduvad lausa uskumatuna.
Elmo Nüganen – “Laval ja ekraanil”
lavastaja / režissöör
K 23.08.2023 kell 21.00
Vanalinna Muusikamaja (Uus tn 16)
Kauaaegne Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja paljudele eestlastele Teatri võrdkuju Elmo Nüganen on Teatri- ja filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja pedagoog, lavakunsti professor ja akadeemik.
“Laval ja ekraanil”
Elmo Nüganen avatud vestlusringi Melchiorist ja ajaloolistest filmidest, näitlejatest laval ja ekraanil, teatrikoolitusest ja lavastamisest läbi oma kogemuse. Küsimused on oodatud ja saavad ka vastused.
2022
Teatri osa meie elus. Teater kui tunnetustee.
Lembit Peterson
Töötanud Noorsooteatris, Ugalas, Eesti Draamateatris lavastajana, Noorsooteatris ka näitlejana, olnud vaheaegadega lavakunstikateedri kursuse juhendaja koos Aarne Ükskülaga, Viljandi Kultuurikolledži näitejuhtimise õppejõud, teatrikateedri juhataja, Eesti Humanitaarinstuudi teatriõppetooli juhataja (professor) Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli ja teatriprogrammi juht. Asutas1986-87 Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni juures tegutsenud rändnäitetrupi ja 1994 koos Juhan Viidingu, Mart Johansoni ja Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilastega stuudioteatri Theatrum, on Theatrumi kunstiline juht ja lavastaja. Praegu on Lembit Peterson ka EMTA professor, tema juhendada on lavakooli XXX lend.
„Klassika prügikasti ja inimene masinaks?”
Maarja Vaino
Maarja Vaino, PhD, on kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse (Tammsaare, Undi ja Vilde muuseumid) direktor. Vaino uurimistöö keskendub ennekõike A. H. Tammsaare isikule ja loomingule. Tema doktoritöö põhjal on ilmunud raamat „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” (2016), kuid ta on põhjalikumalt uurinud ka Mati Undi elu ja loomingut, mis on kokku võetud raamatus „Mati Undi hämaruse poeetika” (2019).
Vaino juhib Vikerraadios kirjandussaadet „Loetud ja kirjutatud” ning on üks ETV2 Kultuuristuudio Arutelu saatejuhtidest. Ta on ajalehele Postimees kolumnist ning esineb päevakommentaaridega Vikerraadios.
Kuidas Armastada Kolemaja
Carl-Dag Lige
Carl-Dag Lige on arhitektuurikriitik, kuraator ja ajaloolane, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige. Ta on korraldanud, kureerinud ja vedanud mitut arhitektuuriüritust. Praegu töötab kuraatorina Eesti Arhitektuurimuuseumis.
Arhitektuur on olemuselt pikaldane ja püsiv nähtus. Mida vanem kultuur, seda rohkem vanu maju ja iidseid linnu. Mõisad, lossid, arhailised elamud. Ilusad, väärtuslikud ja meeldivad kõigile.
Ent kuidas on lood lähiajaloo linnade ja majadega? Paradoksaalsel moel hävib kõige kiiremini just hiljuti rajatud arhitektuur. Näiteks Linnahall on nagu hinge vaakuv dinosaurus.
Teda on kerge pilgata, tema unikaalsust raske märgata…
Kuidas armastada arhitektuuri, mis tekitab vastakaid tundeid?
Kino Teater Muusika
Olav Ehala
Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.
InSpest Berliini Filharmoonikuteni
Erkki-Sven Tüür
Erkki-Sven Tüüri muusika olemuslikumaid tunnusjooni on intensiivne energeetilis-transformatiivne mõõde, intuitiivne ja ratsionaalne lähenemine on sünteesitud orgaaniliseks terviksüsteemiks. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika.
Alates 1992. aastast on Tüür vabakutseline helilooja, kelle teosed valmivad peamiselt nimekate välisinterpreetide ja -orkestrite tellimusel ning tulevad enamasti enne kodupublikuni jõudmist esiettekandele muusikamaailma suurtel lavadel. Tüüri heliteosed kõlavad regulaarselt üle maailma sümfooniaorkestrite kavades mainekates kontserdisaalides. Viimaste aastate loodu on heliloojalt tellitud näiteks järgmistelt orkestritelt: Orchestre de Paris, Wiener Symphoniker, Royal Concertgebouw Orchestra, London Philharmonic Orchestra. Korduvalt on ta olnud resideeruv helilooja tunnustatud rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja pidanud loenguid oma muusikast erinevates kõrgkoolides (Princeton, Juilliard, New York University, Hochschule für Musik und Theater München jne).
2021
