KKK ehk Kuidas Kogeda Klassikat on loengusari, kus Eesti tuntud inimesed avavad neile südamelähedasi ning olulisi teemasid.. Viis päeva, viis esinejat, viis vaadet klassikale läbi erinevate kultuurikihtide.

Kui algselt kandis õpituba/loengusari nime “Kuidas Kuulata Klassikat” ning muusikaga seotud inimesed andsin klassikale oma vaatenurgast tähenduse ja näpunäited, siis nüüd on viimastel aastatel kaasatud loenguid pidama väga erinevate eluvaldkondade esindajaid arhitektuurist kuni julgeolekuni. Sellega seoses on loengusarja pealkiri “Kuidas Kogeda Klassikat”, kus erinevate eluvaldkondade esindajad mõtestavad lahti klassika ideed läbi oma vaatenurga ja oma valdkonnast lähtuvalt.

Loengusarjas on juba 21 lektorit, kellest mitmed on olnud heliloojad Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvist, Pärt Uusberg ja Peeter Vähi. Lavastaja Elmo Nüganen ja näitlejad Anu Lamp, Andrus Vaarik, Lembit Peterson ja Indrek Ojari. Kirjanikud, toimetajad ja tõlkijad sh. Doris Kareva, Maarja Vaino, Indrek Hargla, Krista Kaer. Arhitektuuri valdkonnast Carl-Dag Lige, Hannes Praks, Ott Sandrak ja Karin Hallas-Murula. Põnevaid täiendusi on lisanud ka zooloog Aleksei Turovski rääkimas muusikast loomariigis ning Arolnd Sinisalu rääkimas Eesti julgeolekust, lisaks on avardanud muusikamaailma muusikateadlane Toomas Siitan ja tšellist Marcel Johannes Kits.

Esinejad:

Karin Hallas-Murula (arhitektuuriajaloolane)
Andrus Vaarik ja Indrek Ojari (näitlejad)
Arnold Sinisalu (Õigusteaduste doktor ja endine Kaitsepolitsei peadirektor)
Marcel Johannes Kits (tšellist)
Krista Kaer (tõlkija ja toimetaja)

KKK loengud toimuvad igal õhtul L 17.08.2024 – K 21.08.2024 Vanalinna Muusikamajas Uus tn 16.

• L 17.08.2024
• kell 17.00-18.30
• Vanalinna Muusikamaja

Arhitektuuriajaloolane

Karin Hallas-Murula on arhitektuuriajaloolane ja on uurinud 19. ja 20.sajandi Tallinna arhitektuuri ning nüüd avab 21.sajandi arhitektuuri tagamaid. Ta oli üks Eesti Arhitektuurimuuseumi asutajaid ja aastatel 1991–2010 muuseumi juhataja. 2011–2014 oli ta Tallinna Kunstihoone juhataja. Aastast 2014 töötab ta Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis, kus juhatab kunsti- ja arhitektuuriajaloo õppetooli.

• P 18.08.2024
• kell 17.00-18.30
• Vanalinna Muusikamaja

Näitlejad

Tuntud näitlejad Andrus Vaarik ja Indrek Ojari lahkavad  KKK loengus nalja tegemise kunsti teemal “Nali pole naljaasi”

Andrus Vaarik on näitleja, lavastaja ja meelelahutaja ka raadios ja televisioonis. Ta on olnud Linnateatri ja Eesti Draamateatri näitleja ning on hetkel Pärnu teatri Endla näitleja. Ta on esinenud ka raadio lugemistundides ja kuuldemängudes. Vaarik on juhtinud Kanal 2 telesaadet “Jumal tänatud, et sa siin oled!”, ta on olnud  telesaate “Su nägu kõlab tuttavalt” kohtunik ja olnud hittide hindaja saates “Tähtede täht”. Ta on juhtinud telesaatesarju “OP! teater” ning “Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu”.

Indrek Ojari on Tallinna Linnateatri näitleja, kes on pälvinud mitmeid näitlejapreemiaid. Teatritöö kõrval on ta mänginud ka filmides ja telesarjades, lugenud raadios järjejutte ning osalenud kuuldemängudes.

• E 19.08.2024
• kell 19.30-21.00
• Vanalinna Muusikamaja

Õigusteaduste doktor ja endine Kaitsepolitseiameti peadirektor

Mis on julgeolek ning milliseid õigusi ja väärtusi see meile tagab?Julgeoleku tagamiseks tehtav jääb sageli varju. Kaitsepolitsei on küll aastaraamatutes jaganud Eesti ja rahvusvahelise avalikkusega oma töö telgitaguseid ning põhiseaduslik kord peab olema valvatud ja hoitud ning kaitstud. Eesti julgeoleku põhiliseks põhiseadusest tulenevaks kohustuseks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Õigusteaduste doktor ja endine Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu võtab kokku klassikalise julgeoleku põhilised printsiibid ja teesid “Kuidas Kogeda Klassikat” loengus.

Arnold Sinisalu on õigusteaduste doktor ning pikaajaline KAPO ametnik ja peadirektor. Ta on uurinud ja paljastanud läbi taasisesvusaja kõige suuremaid skandaale, sh. lindiskandaal, rublatehing, parvlaev Estonia hukk ning palju organiseeritud kuritegevusega seonduvat, keskenduses ebaseaduslikule lõhkeaine- ja relvaärile. Ta on olnud 2013. aastast kuni 2023. aastani Kaitsepolitseiameti peadirektor ning tema auastmeks on politseikindralinspektor. Ta on oma tööga teeninud mitmeid teenetemärke ja tunnustusi.

• T 20.08.2024
• kell 19.30-21.00
• Vanalinna Muusikamaja

Tšellist

Marcel räägib oma muusikuteest, inspiratsiooni hoidmisest ja muidugi harjutamisest. Tippu jõuab ikkagi ainult suure tööga, aga oluline on oskus hoida enda motivatsiooni ja järjepidevust.

Marcel Johannes Kits on üks tuntumaid ja väljapaistvamaid Eesti tšelliste, kes on võitnud 1. koha nii ETV telekonkursil “Klassikatähed” (2013), kui ka Eesti keelpillimängijate konkursil (2015). 2016. aastal võitis ta 1. koha Johannes Brahmsi nimelisel konkursil Austrias ning aastal 2018 1. koha George Enescu nimelisel konkursil Rumeenias ja III preemia Queen Elisabethi tšellokonkursil. Tema viimaste ülesastumiste tipphetkedeks on ringreis Belgias Belgia Rahvusorkestriga dirigent Eivind Aadlandi juhatusel, Eesti ja Lõuna-Korea tuur Eesti Festivaliorkestriga dirigent Paavo Järvi juhatusel, Elgari kontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Antoni Witi juhatusel ja Haydni tšellokontsert C-duur koos Klaaspärlimäng Sinfoniettaga Neeme Järvi juhatusel.

• K 21.08.2024
• kell 19.30-21.00
• Vanalinna Muusikamaja

Tõlkija ja toimetaja

Tuntud Eesti toimetaja ja raamatute tõlkija Krista Kaer tutvustab raamatute olemust, kuidas lugeda, mida see juurde annab, kujutlusvõime suurendamisest ning ka Harry Potterist ja selle fenomenist. Lisaks räägib ta oma tööst toimetajana ja tõlkijana.

Krista Kaer on tõlkinud ligi 70 raamatut. Kõige tuntumad tema eestindatud teostest on “Harry Potteri” sarja kuuluvad raamatud. Ta on pälvinud ka mitmeid preemiaid ja teenetemärke sh. Valgetähe V klassi teenetemärk.

Esinejad:

Elmo Nüganen – lavastaja / režissöör – teema “Laval ja ekraanil”
Indrek Hargla – kirjanik / näitekirjanik – teema “Pärisolemus”
Ott Sandrak – arhitektuuri ajaloolane – teema “Vaadeldes vana”
Hannes Praks – disainer – teema “Maast linnaks”
Tõnu Kõrvits – helilooja – teema “Muusika me sees ja ümber“
Aleksei Turovski – zooloog – teema “Tantsud ja laulud loomariigis”

kirjanik / näitekirjanik

Indrek Hargla (1970), on Eesti kirjanik ja näitekirjanik, Ta on
avaldanud üle 20 raamatu, sealhulgas 19 romaani, peamiselt ulmet ja ajaloolisi
kriminaalromaane, ning kirjutanud ka telesarjade stsenaariume. Enim
tuntud on kriminaalromaanid apteeker Melchiorist, millest hiljuti on valminud ka kolm filmi.

“Pärisolemus”
Ajalugu on minu jaoks lapsest saati tähtis olnud, sest minu meelest on asjade,
nähtuste, rahvaste ja riikide pärisolemus peidus ajaloos; see mis nad on olnud, ütleb nende kohta rohkem kui see, mis nad näivad tänapäeval. Olevik on pigem virvendus, tõsikindlus on
minevikus. Ajaloost kirjutamisel on ilmselt eesmärk läbi selle midagi aga öelda tänapäeva kohta. Kirjanik peab endalt küsima, miks ta kirjutab aastal 2020 aastast 1420, mida me selle kuuesaja aasta taguse aja vaatlemisel saame teada tänapäeva kohta.

arhitektuuri ajaloolane

Arhitektuuri ajaloolane ja kultuuriloolane Ott Sandrak on karismaatiline jutustaja, elupõline giid ja jutuvestja, mälumängur ja elav entsüklopeedia. Ja ka polüglott. Teda tuleb kuulda ja näha, et tema fenomeni tunnetada. Ott Sandraku karismaatilisus lummab kõiki, kes teda on kuulnud

” Vaadeldes vana”
Mõttemõlgutusi ja tähelepanekuid vanadest majadest ja vanadest linnadest arhitektuuriloolase, muinsuskaitsja ja reisijuhi “patoloogilise” pilgu läbi.

disainer

Disainer, sisearhitekt ja õppejõud Hannes Praks on olnud Eesti Kunstiakdeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja ja professor. Praegu juhatab ta Eesti Arhitektuurikeskust. Tema jaoks on oluline materjal, ehituse kestlikkus ja jätkusuutliku ehituse mõju arhitektuuri vormikeelele.

“Maast linnaks”
 Loeng ehitusjäätmete kasutamisest ehitusmaterjalidena.

Ehitusmaterjalide tootmisega seotud süsinikuheited moodustavad 13% kogu maailma CO2 jalajäljest. Lihtne ja arukas lahendus oleks materjalide tootmist vähendada. Paraku pole see alati võimalik, kuna globaalset kasvav inimkond kasvatab vajadust ka üha uute eluruumide järele. Üks viis olukorra parandamiseks on heita pilk materjalidele mis ehituse ja lammutuse käigus üle jäävad ja on seni defineeritud ehitusprügina. Tallinnas alustati möödunud aasta sügisel omaalgatuslike katsetustega kaeve ja betoonijääkide muutmiseks kasutatavaks ehitusmaterjalideks. Loeng kõneleb eesmärgist, protsessist ja tulemustest.

helilooja

Helilooja Tõnu Kõrvits loob muusikat, mis on lummav, poeetiline ja nägemuslik. Oluliseks
inspiratsiooniallikaks on talle rahvalaulu traditisioon, aga ka eksootilised kultuurid. Oma oskusi ja nägemust on ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias edasi andnud juba üle 20 aasta.

“Muusika me sees ja ümber”
Mõtisklen sellest, et mis on üldse muusika. Kas kôik see, mis ei ole vaikus? Miks muusika meid liigutab? Miks me môtleme vahel, et see on “minu laul” vôi “meie laul”? Kui suur on muusika jõud?

zooloog

Zooloog Aleksei Turovski on tuntud ja armastatud esineja, ekspert ja oma ala populariseerija nii ekskursioonidel kui tele- ja raadiosaadetes. Ta töötab Tallinna Loomaaias juba aastast 1972.

“Tantsud ja laulud loomariigis”
Turovski toob elulisi näiteid loodusest ning paralleele inimmaailma muusika- ja tantsukunstiga. Loomade ja lindude eeskujulikud etteasted annavad tihtipeale ka inspiratsiooni meie tantsude ja muusika kujunemisse. Erinevate liikide muusikalised võimekused ning tantsukava keerukus tunduvad lausa uskumatuna.

lavastaja / režissöör

Kauaaegne Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja paljudele eestlastele Teatri võrdkuju Elmo Nüganen on Teatri- ja filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja pedagoog, lavakunsti professor ja akadeemik.

“Laval ja ekraanil”
Elmo Nüganen avatud vestlusringi Melchiorist ja ajaloolistest filmidest, näitlejatest laval ja ekraanil, teatrikoolitusest ja lavastamisest läbi oma kogemuse. Küsimused on oodatud ja saavad ka vastused.