Teatri osa meie elus. Teater kui tunnetustee.

Lembit Peterson

Töötanud Noorsooteatris, Ugalas, Eesti Draamateatris lavastajana, Noorsooteatris ka näitlejana, olnud vaheaegadega lavakunstikateedri kursuse juhendaja koos Aarne Ükskülaga, Viljandi Kultuurikolledži näitejuhtimise õppejõud, teatrikateedri juhataja, Eesti Humanitaarinstuudi teatriõppetooli juhataja (professor) Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli ja teatriprogrammi juht. Asutas1986-87 Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni juures tegutsenud rändnäitetrupi ja 1994 koos Juhan Viidingu, Mart Johansoni ja Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilastega stuudioteatri Theatrum, on Theatrumi kunstiline juht ja lavastaja. Praegu on Lembit Peterson ka EMTA professor, tema juhendada on lavakooli XXX lend.

„Klassika prügikasti ja inimene masinaks?”

Maarja Vaino

Maarja Vaino, PhD, on kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse (Tammsaare, Undi ja Vilde muuseumid) direktor. Vaino uurimistöö keskendub ennekõike A. H. Tammsaare isikule ja loomingule. Tema doktoritöö põhjal on ilmunud raamat „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” (2016), kuid ta on põhjalikumalt uurinud ka Mati Undi elu ja loomingut, mis on kokku võetud raamatus „Mati Undi hämaruse poeetika” (2019).

Vaino juhib Vikerraadios kirjandussaadet „Loetud ja kirjutatud” ning on üks ETV2 Kultuuristuudio Arutelu saatejuhtidest. Ta on ajalehele Postimees kolumnist ning esineb päevakommentaaridega Vikerraadios.

Kuidas Armastada Kolemaja

Carl-Dag Lige

Carl-Dag Lige on arhitektuurikriitik, kuraator ja ajaloolane, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige. Ta on korraldanud, kureerinud ja vedanud mitut arhitektuuriüritust. Praegu töötab kuraatorina Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Arhitektuur on olemuselt pikaldane ja püsiv nähtus. Mida vanem kultuur, seda rohkem vanu maju ja iidseid linnu. Mõisad, lossid, arhailised elamud. Ilusad, väärtuslikud ja meeldivad kõigile.

Ent kuidas on lood lähiajaloo linnade ja majadega? Paradoksaalsel moel hävib kõige kiiremini just hiljuti rajatud arhitektuur. Näiteks Linnahall on nagu hinge vaakuv dinosaurus.

Teda on kerge pilgata, tema unikaalsust raske märgata…

Kuidas armastada arhitektuuri, mis tekitab vastakaid tundeid?

Kino Teater Muusika

Olav Ehala

Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.

InSpest Berliini Filharmoonikuteni

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüüri muusika olemuslikumaid tunnusjooni on intensiivne energeetilis-transformatiivne mõõde, intuitiivne ja ratsionaalne lähenemine on sünteesitud orgaaniliseks terviksüsteemiks. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika.

Alates 1992. aastast on Tüür vabakutseline helilooja, kelle teosed valmivad peamiselt nimekate välisinterpreetide ja -orkestrite tellimusel ning tulevad enamasti enne kodupublikuni jõudmist esiettekandele muusikamaailma suurtel lavadel. Tüüri heliteosed kõlavad regulaarselt üle maailma sümfooniaorkestrite kavades mainekates kontserdisaalides. Viimaste aastate loodu on heliloojalt tellitud näiteks järgmistelt orkestritelt: Orchestre de Paris, Wiener Symphoniker, Royal Concertgebouw Orchestra, London Philharmonic Orchestra. Korduvalt on ta olnud resideeruv helilooja tunnustatud rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja pidanud loenguid oma muusikast erinevates kõrgkoolides (Princeton, Juilliard, New York University, Hochschule für Musik und Theater München jne).