Loengusari: Kuidas Kogeda Klassikat (KKK)

KKK ehk Kuidas Kogeda Klassikat on loengusari, kus Eesti tuntud inimesed avavad neile südamelähedasi ning olulisi teemasid.. Viis päeva, viis esinejat, viis vaadet klassikale läbi erinevate kultuurikihtide.

Kui algselt kandis õpituba/loengusari nime “Kuidas Kuulata Klassikat” ning muusikaga seotud inimesed andsin klassikale oma vaatenurgast tähenduse ja näpunäited, siis nüüd on viimastel aastatel kaasatud loenguid pidama väga erinevate eluvaldkondade esindajaid arhitektuurist kuni julgeolekuni. Sellega seoses on loengusarja pealkiri “Kuidas Kogeda Klassikat”, kus erinevate eluvaldkondade esindajad mõtestavad lahti klassika ideed läbi oma vaatenurga ja oma valdkonnast lähtuvalt.

Loengusarjas on juba 21 lektorit, kellest mitmed on olnud heliloojad Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvist, Pärt Uusberg ja Peeter Vähi. Lavastaja Elmo Nüganen ja näitlejad Anu Lamp, Andrus Vaarik, Lembit Peterson ja Indrek Ojari. Kirjanikud, toimetajad ja tõlkijad sh. Doris Kareva, Maarja Vaino, Indrek Hargla, Krista Kaer. Arhitektuuri valdkonnast Carl-Dag Lige, Hannes Praks, Ott Sandrak ja Karin Hallas-Murula. Põnevaid täiendusi on lisanud ka zooloog Aleksei Turovski rääkimas muusikast loomariigis ning Arolnd Sinisalu rääkimas Eesti julgeolekust, lisaks on avardanud muusikamaailma muusikateadlane Toomas Siitan ja tšellist Marcel Johannes Kits.

2024

Esinejad:

Karin Hallas-Murula (arhitektuuriajaloolane)
Andrus Vaarik ja Indrek Ojari (näitlejad)
Arnold Sinisalu (Õigusteaduste doktor ja endine Kaitsepolitsei peadirektor)
Marcel Johannes Kits (tšellist)
Krista Kaer (tõlkija ja toimetaja)

 

KKK loengud toimuvad igal õhtul L 17.08.2024 – K 21.08.2024 Vanalinna Muusikamajas Uus tn 16.

Karin Hallas-Murula

Arhitektuuriajaloolane

“Surfamine, pendeldamine ja metamodernism 21. sajandi arhitektuuris”

Karin Hallas-Murula on arhitektuuriajaloolane ja on uurinud 19. ja 20.sajandi Tallinna arhitektuuri ning nüüd avab 21.sajandi arhitektuuri tagamaid. Ta oli üks Eesti Arhitektuurimuuseumi asutajaid ja aastatel 1991–2010 muuseumi juhataja. 2011–2014 oli ta Tallinna Kunstihoone juhataja. Aastast 2014 töötab ta Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituudis, kus juhatab kunsti- ja arhitektuuriajaloo õppetooli.

Andrus Vaarik ja Indrek Ojari

Näitlejad

“Nali pole naljaasi”

Tuntud näitlejad Andrus Vaarik ja Indrek Ojari lahkavad  KKK loengus nalja tegemise kunsti teemal “Nali pole naljaasi”

 

Andrus Vaarik on näitleja, lavastaja ja meelelahutaja ka raadios ja televisioonis. Ta on olnud Linnateatri ja Eesti Draamateatri näitleja ning on hetkel Pärnu teatri Endla näitleja. Ta on esinenud ka raadio lugemistundides ja kuuldemängudes. Vaarik on juhtinud Kanal 2 telesaadet “Jumal tänatud, et sa siin oled!”, ta on olnud  telesaate “Su nägu kõlab tuttavalt” kohtunik ja olnud hittide hindaja saates “Tähtede täht”. Ta on juhtinud telesaatesarju “OP! teater” ning “Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu”.

 

Indrek Ojari on Tallinna Linnateatri näitleja, kes on pälvinud mitmeid näitlejapreemiaid. Teatritöö kõrval on ta mänginud ka filmides ja telesarjades, lugenud raadios järjejutte ning osalenud kuuldemängudes.

Arnold Sinisalu

Õigusteaduste doktor ja endine Kaitsepolitseiameti peadirektor

“Riigi julgeolek klassikalises vaates”

Mis on julgeolek ning milliseid õigusi ja väärtusi see meile tagab?Julgeoleku tagamiseks tehtav jääb sageli varju. Kaitsepolitsei on küll aastaraamatutes jaganud Eesti ja rahvusvahelise avalikkusega oma töö telgitaguseid ning põhiseaduslik kord peab olema valvatud ja hoitud ning kaitstud. Eesti julgeoleku põhiliseks põhiseadusest tulenevaks kohustuseks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Õigusteaduste doktor ja endine Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu võtab kokku klassikalise julgeoleku põhilised printsiibid ja teesid “Kuidas Kogeda Klassikat” loengus.

Arnold Sinisalu on õigusteaduste doktor ning pikaajaline KAPO ametnik ja peadirektor. Ta on uurinud ja paljastanud läbi taasisesvusaja kõige suuremaid skandaale, sh. lindiskandaal, rublatehing, parvlaev Estonia hukk ning palju organiseeritud kuritegevusega seonduvat, keskenduses ebaseaduslikule lõhkeaine- ja relvaärile. Ta on olnud 2013. aastast kuni 2023. aastani Kaitsepolitseiameti peadirektor ning tema auastmeks on politseikindralinspektor. Ta on oma tööga teeninud mitmeid teenetemärke ja tunnustusi.

Marcel Johannes Kits

Tšellist

“Muusikuteest kõrgustesse”

Marcel räägib oma muusikuteest, inspiratsiooni hoidmisest ja muidugi harjutamisest. Tippu jõuab ikkagi ainult suure tööga, aga oluline on oskus hoida enda motivatsiooni ja järjepidevust.

Marcel Johannes Kits on üks tuntumaid ja väljapaistvamaid Eesti tšelliste, kes on võitnud 1. koha nii ETV telekonkursil “Klassikatähed” (2013), kui ka Eesti keelpillimängijate konkursil (2015). 2016. aastal võitis ta 1. koha Johannes Brahmsi nimelisel konkursil Austrias ning aastal 2018 1. koha George Enescu nimelisel konkursil Rumeenias ja III preemia Queen Elisabethi tšellokonkursil. Tema viimaste ülesastumiste tipphetkedeks on ringreis Belgias Belgia Rahvusorkestriga dirigent Eivind Aadlandi juhatusel, Eesti ja Lõuna-Korea tuur Eesti Festivaliorkestriga dirigent Paavo Järvi juhatusel, Elgari kontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Antoni Witi juhatusel ja Haydni tšellokontsert C-duur koos Klaaspärlimäng Sinfoniettaga Neeme Järvi juhatusel.

Krista Kaer

Tõlkija ja toimetaja

“Unistamine läbi lugemise” 

Tuntud Eesti toimetaja ja raamatute tõlkija Krista Kaer tutvustab raamatute olemust, kuidas lugeda, mida see juurde annab, kujutlusvõime suurendamisest ning ka Harry Potterist ja selle fenomenist. Lisaks räägib ta oma tööst toimetajana ja tõlkijana.

Krista Kaer on tõlkinud ligi 70 raamatut. Kõige tuntumad tema eestindatud teostest on “Harry Potteri” sarja kuuluvad raamatud. Ta on pälvinud ka mitmeid preemiaid ja teenetemärke sh. Valgetähe V klassi teenetemärk.

2023

Esinejad:

Elmo Nüganen – lavastaja / režissöör – teema “Laval ja ekraanil”
Indrek Hargla – kirjanik / näitekirjanik – teema “Pärisolemus”
Ott Sandrak – arhitektuuri ajaloolane – teema “Vaadeldes vana”
Hannes Praks – disainer – teema “Maast linnaks”
Tõnu Kõrvits – helilooja – teema “Muusika me sees ja ümber“
Aleksei Turovski – zooloog – teema “Tantsud ja laulud loomariigis”

Indrek Hargla – “Pärisolemus”

kirjanik / näitekirjanik

Indrek Hargla (1970), on Eesti kirjanik ja näitekirjanik, Ta on
avaldanud üle 20 raamatu, sealhulgas 19 romaani, peamiselt ulmet ja ajaloolisi
kriminaalromaane, ning kirjutanud ka telesarjade stsenaariume. Enim
tuntud on kriminaalromaanid apteeker Melchiorist, millest hiljuti on valminud ka kolm filmi.

 

“Pärisolemus”
Ajalugu on minu jaoks lapsest saati tähtis olnud, sest minu meelest on asjade,
nähtuste, rahvaste ja riikide pärisolemus peidus ajaloos; see mis nad on olnud, ütleb nende kohta rohkem kui see, mis nad näivad tänapäeval. Olevik on pigem virvendus, tõsikindlus on
minevikus. Ajaloost kirjutamisel on ilmselt eesmärk läbi selle midagi aga öelda tänapäeva kohta. Kirjanik peab endalt küsima, miks ta kirjutab aastal 2020 aastast 1420, mida me selle kuuesaja aasta taguse aja vaatlemisel saame teada tänapäeva kohta.

Ott Sandrak – “Vaadeldes vana”

arhitektuuri ajaloolane

Arhitektuuri ajaloolane ja kultuuriloolane Ott Sandrak on karismaatiline jutustaja, elupõline giid ja jutuvestja, mälumängur ja elav entsüklopeedia. Ja ka polüglott. Teda tuleb kuulda ja näha, et tema fenomeni tunnetada. Ott Sandraku karismaatilisus lummab kõiki, kes teda on kuulnud

” Vaadeldes vana”
Mõttemõlgutusi ja tähelepanekuid vanadest majadest ja vanadest linnadest arhitektuuriloolase, muinsuskaitsja ja reisijuhi “patoloogilise” pilgu läbi.

Hannes Praks – “Maast linnaks”

disainer

Disainer, sisearhitekt ja õppejõud Hannes Praks on olnud Eesti Kunstiakdeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja ja professor. Praegu juhatab ta Eesti Arhitektuurikeskust. Tema jaoks on oluline materjal, ehituse kestlikkus ja jätkusuutliku ehituse mõju arhitektuuri vormikeelele.

 

“Maast linnaks”
 Loeng ehitusjäätmete kasutamisest ehitusmaterjalidena.

Ehitusmaterjalide tootmisega seotud süsinikuheited moodustavad 13% kogu maailma CO2 jalajäljest. Lihtne ja arukas lahendus oleks materjalide tootmist vähendada. Paraku pole see alati võimalik, kuna globaalset kasvav inimkond kasvatab vajadust ka üha uute eluruumide järele. Üks viis olukorra parandamiseks on heita pilk materjalidele mis ehituse ja lammutuse käigus üle jäävad ja on seni defineeritud ehitusprügina. Tallinnas alustati möödunud aasta sügisel omaalgatuslike katsetustega kaeve ja betoonijääkide muutmiseks kasutatavaks ehitusmaterjalideks. Loeng kõneleb eesmärgist, protsessist ja tulemustest.

Tõnu Kõrvits – “Muusika me sees ja ümber”

helilooja

Helilooja Tõnu Kõrvits loob muusikat, mis on lummav, poeetiline ja nägemuslik. Oluliseks
inspiratsiooniallikaks on talle rahvalaulu traditisioon, aga ka eksootilised kultuurid. Oma oskusi ja nägemust on ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias edasi andnud juba üle 20 aasta.

“Muusika me sees ja ümber”
Mõtisklen sellest, et mis on üldse muusika. Kas kôik see, mis ei ole vaikus? Miks muusika meid liigutab? Miks me môtleme vahel, et see on “minu laul” vôi “meie laul”? Kui suur on muusika jõud?

Aleksei Turovski – “Tantsud ja laulud loomariigis”

zooloog

Zooloog Aleksei Turovski on tuntud ja armastatud esineja, ekspert ja oma ala populariseerija nii ekskursioonidel kui tele- ja raadiosaadetes. Ta töötab Tallinna Loomaaias juba aastast 1972.

“Tantsud ja laulud loomariigis”
Turovski toob elulisi näiteid loodusest ning paralleele inimmaailma muusika- ja tantsukunstiga. Loomade ja lindude eeskujulikud etteasted annavad tihtipeale ka inspiratsiooni meie tantsude ja muusika kujunemisse. Erinevate liikide muusikalised võimekused ning tantsukava keerukus tunduvad lausa uskumatuna.

Elmo Nüganen – “Laval ja ekraanil”

lavastaja / režissöör

Kauaaegne Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja paljudele eestlastele Teatri võrdkuju Elmo Nüganen on Teatri- ja filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja pedagoog, lavakunsti professor ja akadeemik.

“Laval ja ekraanil”
Elmo Nüganen avatud vestlusringi Melchiorist ja ajaloolistest filmidest, näitlejatest laval ja ekraanil, teatrikoolitusest ja lavastamisest läbi oma kogemuse. Küsimused on oodatud ja saavad ka vastused.

2022

Teatri osa meie elus. Teater kui tunnetustee.

Lembit Peterson

Töötanud Noorsooteatris, Ugalas, Eesti Draamateatris lavastajana, Noorsooteatris ka näitlejana, olnud vaheaegadega lavakunstikateedri kursuse juhendaja koos Aarne Ükskülaga, Viljandi Kultuurikolledži näitejuhtimise õppejõud, teatrikateedri juhataja, Eesti Humanitaarinstuudi teatriõppetooli juhataja (professor) Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli ja teatriprogrammi juht. Asutas1986-87 Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni juures tegutsenud rändnäitetrupi ja 1994 koos Juhan Viidingu, Mart Johansoni ja Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilastega stuudioteatri Theatrum, on Theatrumi kunstiline juht ja lavastaja. Praegu on Lembit Peterson ka EMTA professor, tema juhendada on lavakooli XXX lend.

„Klassika prügikasti ja inimene masinaks?”

Maarja Vaino

Maarja Vaino, PhD, on kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse (Tammsaare, Undi ja Vilde muuseumid) direktor. Vaino uurimistöö keskendub ennekõike A. H. Tammsaare isikule ja loomingule. Tema doktoritöö põhjal on ilmunud raamat „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” (2016), kuid ta on põhjalikumalt uurinud ka Mati Undi elu ja loomingut, mis on kokku võetud raamatus „Mati Undi hämaruse poeetika” (2019).

Vaino juhib Vikerraadios kirjandussaadet „Loetud ja kirjutatud” ning on üks ETV2 Kultuuristuudio Arutelu saatejuhtidest. Ta on ajalehele Postimees kolumnist ning esineb päevakommentaaridega Vikerraadios.

Kuidas Armastada Kolemaja

Carl-Dag Lige

Carl-Dag Lige on arhitektuurikriitik, kuraator ja ajaloolane, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige. Ta on korraldanud, kureerinud ja vedanud mitut arhitektuuriüritust. Praegu töötab kuraatorina Eesti Arhitektuurimuuseumis.

Arhitektuur on olemuselt pikaldane ja püsiv nähtus. Mida vanem kultuur, seda rohkem vanu maju ja iidseid linnu. Mõisad, lossid, arhailised elamud. Ilusad, väärtuslikud ja meeldivad kõigile.

Ent kuidas on lood lähiajaloo linnade ja majadega? Paradoksaalsel moel hävib kõige kiiremini just hiljuti rajatud arhitektuur. Näiteks Linnahall on nagu hinge vaakuv dinosaurus.

Teda on kerge pilgata, tema unikaalsust raske märgata…

Kuidas armastada arhitektuuri, mis tekitab vastakaid tundeid?

Kino Teater Muusika

Olav Ehala

Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi. Suure osa tema loomingust moodustab lastemuusika. Ehala lauludes on võrdselt tähtsad kaunistusterikas meloodia, äratuntav ja isikupärane harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.

InSpest Berliini Filharmoonikuteni

Erkki-Sven Tüür

Erkki-Sven Tüüri muusika olemuslikumaid tunnusjooni on intensiivne energeetilis-transformatiivne mõõde, intuitiivne ja ratsionaalne lähenemine on sünteesitud orgaaniliseks terviksüsteemiks. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika.

Alates 1992. aastast on Tüür vabakutseline helilooja, kelle teosed valmivad peamiselt nimekate välisinterpreetide ja -orkestrite tellimusel ning tulevad enamasti enne kodupublikuni jõudmist esiettekandele muusikamaailma suurtel lavadel. Tüüri heliteosed kõlavad regulaarselt üle maailma sümfooniaorkestrite kavades mainekates kontserdisaalides. Viimaste aastate loodu on heliloojalt tellitud näiteks järgmistelt orkestritelt: Orchestre de Paris, Wiener Symphoniker, Royal Concertgebouw Orchestra, London Philharmonic Orchestra. Korduvalt on ta olnud resideeruv helilooja tunnustatud rahvusvahelistel muusikafestivalidel ja pidanud loenguid oma muusikast erinevates kõrgkoolides (Princeton, Juilliard, New York University, Hochschule für Musik und Theater München jne).

2021